19. sajandi algusest alates kasvas koguduse liikmeskond sedavõrd, et tekkis tarvidus avarama kirikuhoone järele. Viljandi Pauluse kiriku ehitamisele pani aluse konvent 31. mail 1860, kus otsustati, et kogudus jaotatakse kaheks kihelkonnaks: linna- ja maakoguduseks. Otsustati veel, et linnakogudusele jääb kirikuhoone ja maakogudus saab endale kirikumõisa. Linnakogudusele plaaniti uue pastoraadi ja maakogudusele uue kirikuhoone ehitamist.

Ajaloost
Kiriku sünd Sakala kõrgustikul jääb aega, mil toimusid esimesed ristimised Viljandis aastal 1224. Viljandi Jaani kiriku ehitamine võis toimuda aastatel 1466 – 1472.

Rajatava kirikuhoone tarvis eraldas oma valdustest maad parun Paul von Ungern-Sternberg ja annetas selle kogudusele. Algse ehitusplaani koostas arhitekt Franz Block juba aastal 1861. Hoone projekti viimistles lõpuni ja ühtlasi juhendas ehitusööde käiku arhitekt Matthias von Holst.

Viljandi Maakoguduse Püha Pauluse kiriku nurgakivi pandi peeterpauli päeval 29. juunil 1863. Hoone pühitseti 30. oktoobril 1866. Viljandi maa ja linnarahva jaoks on kirik avatud järjepidevalt üle 150 aasta.

Eksterjöör

Kolme aastaga kerkinud kauni graniitkivist ja punasest tellisest ristikujulise põhiplaaniga hoone fassaadi kaunistavad tellisdetailidega ehitud karniisid ja eendid. Omaette vaatamisväärsused on tugimüüridele ja kellatorni eenditele ehitatud tornid, mida on kokku 12. Üle linna kõrguva sihvaka tornikiivri tipus näitab tuule suunda kukk, mis sümbolina kutsub jääma valvsaks ja meelekindlaks.

Algselt seisid kirikuhoone lõuna- ja põhjakoja uste kohal asuvate katuste otsaviiludele ehitatud platvormidel apostleid Paulust ja Peetrust kujutavad skulptuurid, mis praegu asuvad kirikusaalis. Need on tähiseks, et hoone nurgakivi pandi peeterpauli päeval.

Ehitustöödel osales talgute korras suur hulk talumehi, kes tõid kive ja puitu ning põletasid telliseid. Kogudus pidas eestikeelseid jumalateenistusi. Maarahva oma kirik kui rahvusliku ärkamise ning vaimsuse sümbol sai väärika vormi.

Interjöör
Kiriku sisekujundus on kooskõlas välisilmega. Avarad aknad annavad päeva ajal küllaldase ja parajalt varjutatud valguse, mis peegeldub kaunitelt lühtritelt.

Koraale ja liturgiat on saatnud pühitsemispäevast tänaseni Guido Knaufi Eesti suurim täismehaanilise traktuuriga orel.

Parvlaeva “Estonia” huku mälestuskivi on valmistanud 1994.a. Peeter Leinbock.

Kirikusaali seinal on mälestustahvel koguduse õpetaja Jaan Lattikule, kes teenis kogudust 1910–1939. Tema mälestuseks on kiriku idaosa teisel korrusel avatud tubamuuseum.

Dresdeni kunstnik Carl Andreaelt pärineb altarimaal Kristus ristil.

Neogooti stiilis kantsel ja altar annavad rõdude ja pingiridadega palistatud kirikuruumile avara ja tagasihoidlikult piduliku üldmulje.

Kirikuhoone renoveerimisvajadused on silmaga nähtavad igale tähelepanelikule vaatajale. Hoone kui tervik ei ole kunagi saanud kapitaalset, kogu hoonet hõlmavat remonti nagu näiteks Sakala Keskus või Ugala teater, mis on oma vanuse poolest kordades nooremad.


Kirikuhoone tänane seisukord

Kiriku katus ja vahelagi on olnud väga pikka aega väga halvas seisukorras ja vajavad restaureerimist. Seetõttu hankis kogudus 2015. aastal restaureerimise tööde teostamiseks katuste restaureerimise tööprojekti ja muinsuskaitse eritingimused ettevõttelt Rändmeister OÜ.

Projekti koostamise käigus selgus, et kiriku tugimüüridel olevad 8 tornikest on hävimisohus. Samuti olid suurte sademetevete kahjustustega kirikuhoone läänepoolse müüritise viilud. Seega tuli alustada katuse restaureerimise asemel müüritöödega.

2016. aasta septembris alustasime kiriku katuse otsaviilu põhjapoolse osa ja selle ehistornikese restaureerimisega.
2017. aasta kevadel jätkasime otsviilu lõunapoolse müüritise ja sellel asuva ning veel kahe lõunakülje tugimüüridel oleva tornikese restaureerimisega.
2018. aastal said kõik kaheksa torni restaureeritud ja alustasime kiriku lääneportaali ees oleva ehk peatrepi restaureerimisega. Tööde lõpetamine jäi 2019. aasta kevadesse.

Need tööd on korda saanud tänu heldetele annetajatele ja Riigi Muinsuskaitseameti poolt riigi eelarvest eraldatud toetustele. Suurima panuse on jätkuvalt andnud Helmen Kütt, Helir-Valdor Seeder ja Karl Trefner.

2019. aasta juulis algas kirikuhoone katuste nelitise ja vahelae restaureerimine. See on väga mahukas töö ja saab alguse tänu Helir-Valdor Seederi panusele riigimehena ja Viljandi linna kodanikuna.

Kui see mahukas töö saab valmis, siis jääb aastasse 2020 pikihoone katuse ülejäänud osa restaureerimine.

Kui palju suudame nendel ehitusperioodidel töödega korda saada, sõltub katuse restaureerimise heaks kogutud annetuste kogusummast. See sõltub ka sinu heatahtlikult heldest annetusest.